Michael Buble ja let it snow. Päris muhe. Tuleb kohe selline jõulutunne peale. Kuigi juba aastaid pole seda õiget jõuludega kaasnevat ootusärevust ega tunnet enam.. Ei tea kas ma hakkan suureks kasvama või milles jama on. Kingitusi isegi ei taha saada. Mabe ma lihtsalt ei viitsi mõelda mida ma tahaks. Ma tahaks küll, kuid need on nii ebareaalsed asjad, et hui saan. Savi. Keda see ikka huvitab.
Kool on praegu meeletult sisukas, ligi 2 tundi päevas isegi kohati. Kontimurdev. Homme lähen ainult mata hinnet võtma ja siis sõidan Kolka. Tibu jõulupeole. Ma usun, et seal saab lõbus olema. Kolgas on alati tore. Seal on toredad inimesed. Ja Tibu kaisuu.. Esmaspäev ja teisipäev peab veel sinna kooli minema, täiesti mõtetu mingi paari tunni pärast minna, aga no mis teha. See eest on vaheaeg 19nda jaanuarini. Ja sinna vahepeale jääb nii palju asju: Jõulud koos kõigi oma võlude ja puudustega, aastavahetus *sama stoori* ja siis saan ma 18, ma kujutasin ette, et ma ootan seda ikka tohutult rohkem kui ma seda tegelt ootan. Ma ei tea, see nagu ei tundu nii oluline enam, enamus asjad mis 18 aastasele lubatud on, ei tundu nii põnevad enam. Pole enam ammu midagi tegemata *alakas* olemise pärast.
Sooviks igaljuhul kõigile jõulurahu ja kiiret sagimist kingiostmistel, mina igatahes astun see aasta kõrvale ja jätan kingid ostmata.
Külma ilma ja lund kõigile!
No comments:
Post a Comment