Meeleolukas aastavahetus.

Aastavahetusel olime siis Luise, Silveri ja Nelega Siberis. Täiega mõnus lumine ilm, lumevangis viibimine ja kõik need möllud. Tegime jõhkralt süüa, kanapitsa on teema. Ja ostsime päris mitmed shampused. Tegime oma paugud ära ja võtsime uue aasta vastu, jõime veel natikene waltsu poissi, tegime ühe piibu ja läksime tuttu ära. Eelnevalt sai kokku lepitud, et homme(01.01) tripime sauna.
Saun on sellise toreda koha peal metsa sees, et autoga saab 2km kaugusele sauna juurde.
Hommikul ärkasime, tegime toreda hommikusöögi, verivorst, hapukapsad, võileivad ja kali. Jeah. Kell sai umbes pool 3 ja me hakkasime pakkima, et sauna minna. Pakkisime ennast siis kenasti soojalt riidesse, kolisime asjad autosse, käisime poest läbi.
Kohale jõudes kaevasime tee äärde, rinnuni lumme, augu, et saaks auto ära parkida tee pealt, kus näiliselt küll ammu ükski mootoriga hing sõitnud ei olnud. Ja hakkasime sauna poole liikuma, läbi lumiste kuuskede ja väljade imelise vaatemängu. Seda vaatemängu kll aega väga jälgida ei olnud, sest üsna väsitav on ikka 10kg seljakoti ja 5kg kalipudeliga trippida vööni lumes. Umbes tunni aja pärast jõudsime kohale. Naised tegid kaminasse tule ning meie Silveriga kaevasime tee 300m kaugusele jõeni, et sealt vett tuua. Jääaugus solberdada oli väga vahva jeb.
Kokku veetsime me seal kuskil 7 tundi. Ja me saime maja sisetemperatuuri isegi üle 0 kraadi!!! Värisesime seal ja kuivatasime riideid kamina ees. Te pole elusees saanud nii häid verivorste kui neid teha kaminas, pisikeses plekkkausis, ja pohlamoosi peale. Nomnoms. Jõime ära ühe hõõgveini, mis maitses imeliselt, isegi külmalt.
Lõpuks otsustasime siiski tagasi trippida. Panime asjad kokku, kustutasime kaminas tule ja hakkasime trippima. Mina panin pähe saunast leitud vildist sarvedega mütsi. Kätte võtsime Silveriga mõlemad tõrvikud. Seljas olid meil kõigil mingi vanaaegsed kuued. Oleks keegi seda kõrvalt näinud, ma ei kujuta ette ka kuidas ta reageerind oleks. Tagasi trippida oli kuidagi kergem, mis siis et vahepeal oli sadand juurde umbkaudu 15cm lund. Autoni jõudes olid kõik surmani väsinud ja õnnelikud, et lõpuks saab koju. Seal oli vaja vaid ühest mäest(um 5-600m ja käänuline) üles sõita, et korralikuma tee peale jõuda. Ja pusisime seal poolteist tundi, ajasin autot alla ja üles tagasi. Lõpuks ajasime lume tee peal ühtlaselt laiali ning ma sõitsin nii kaugele kui vähegi sai ja siis Luise kettasse ja lükkasime auto lihtsalt julmalt mäest üles. Teed olid nii lumised, et koju sõites polnud ei pidavust ega nähtavust. Aga oli vähemalt motivatsioon, meid ootas kodus sokolaadi-vahukoore kook ning vast valminud juustukuklid. Kas keegi saab öelda, et tal oli nii lahe aasta esimene päev?

Ja seda sajab siiani juuuurde!! Mõnus. :)

Tänu pikale särile oli üldse võimalik midagi jäädvustada, sest me tarkpead hakkasime alles pimedas ju liikuma.