Teretulemast konna6gijate kogukonda.

Päris imelik aeg on olnud. Eile hääletasime Londonist doverisse, sealt praami peale ja prantussmaale. Praamiga oli selline lugu, et jala reisija maksis 30 naela inimese pealt ja auto maksis 22 naela(ja seal v6is olla 4 inimest). Nii, et tundus vääga utoopiline maksta 2 inimese eest 1100kr kui Sa saaks autoga üle viia 400kr eest 4 inimest, ainult juhul kui Sul auto on. Niisiis küsisime inimestelt, et kas keegi saaks meid peale v6tta ja umbes 5 tunni pärast leidsimegi ühe prantsuse paarikese kes s6itsid golf IV-ga. Mees ei m6istnud s6nagi inglise keelt, aga naine see eest valdas seda keelt üsna hästi. Me saime nendega tasuta praami peale ja nad viisid meid veel linna nimega Lille, um 100km sadamast Pariisi poole. Uskumatult tore prantsuse väikelinn, suuruselt nagu Tartu vms aga palju mitmekesisem. Ja hosteli lauataga istus prantslane, kes oli kunagi tartus k6vat meest tahtnud mängida ja liiga palju viina joond, teadis mainida, et eestlased pidid hullud olema :D. Aga see koht oli liialt kallis ning me otsisime ühe suht veidra koha: Hotel de Namour. Öö maksis 32 euri ja isegi kraanikauss oli toas. Hommikul s6ime ja kakerdasime ringi otsides interneti kohvikut vms, seal saime olla umbes pool tundi kuni internet ära kadus. Vägev, nii et me otsustasime metroo peal eminna ja kuskile linna äärde s6ita. Aga me ei leidnud ühtegi metroo jaama vaid leidsime hoopis kiirteele peale s6idu ning hääletades umbes 45min lausvihmas pidasid kinni 2 prantsuse ehitajat kaubikuga, 1 ei m6istnud s6nagi inglise räägib päris hästi. Um 250km veel ja siis oleme Pariisis :D. Kaubikud on teadagi 3 kohalised, nii et Luise istub ees ja mina istun taga kongis tööriistade vahel. Kusjuures ma kirjutan hetkel seda sama blogi sissekirjet siit akutrelli ja mördiämbri vahelt :D. Elu on seiklus.